Rääkisme Visit Estoniaga, kui oluline mõju on kultuurisündmustel Eesti mainele ning kuidas Disainiöö saaks aidata Eestisse reisivate turistide või Eestisse tehtavate investeeringute arvu tõsta.

Veebruaris lõppes sügisel alanud koolitusprogramm, kus kümne Eestis toimuva sündmuse korraldajad said arendada oma välisturuvõimekust, teadlikkust ja konkurentsivõimet. Visit Estonia koolitusprogrammide tootespetsialisti Tatjana Koori sõnutsi on üritused oluline reisimotivaator ning õnneks toimub neid Eestis palju - eriilmelisi ja kvaliteetseid.

„Kuna spordi-, kultuuri– ja muude meelelahutussündmuste mõju turismile on suur, on väga tähtis, et potentsiaalne väliskülastaja need üritused ka üles leiaks. Väliskülastaja teekonna ja piiri taha suunatud turunduse teadlikumal planeerimisel vajavad korraldajad suunamist ja tuge, vahel ka koostööle ergutamist ning seda lõppenud koolitusprogramm ka pakkus," räägib Koor.

Programmis osalenutele kaks seminaripäeva läbi viinud turunduskoolitaja Artem Daniliantsi ütlust mööda sõltub väliskülastaja Eestisse saamine korraldaja ressurssidest ja oskustest, ent kuna esimest napib pea alati, siis tuleb panustada teise – oskustesse. „Sageli eeldatakse, et klient teab juba kõike. Ei tea. Korraldajal peab tegema kõik endast sõltuva, et külastaja saaks kogu info, mida ta otsuse langetamiseks vajab. Mõelda tuleb ka klienditeekonnale, see peab olema sujuv, ning hõlmama piletimüüki veebis, mitmekeelset kodulehte, videoid eelmistest sündmustest ning põhjalikke juhiseid ja soovitusi majutuse kohta." Enne Eestisse kolimist Soomes elanud Daniliantsi sõnul on põhjanaabritel välisturul toimetamiseks küll rohkem vahendeid, ent kulude jagamiseks (näiteks turunduses) tehakse klastrites palju koostööd. „Seda strateegiat kasutavad ka Eesti ürituste korraldajad, kuid võib-olla mitte nii tõhusalt," leiab Daniliants.

Uurisime programmis osalenud disainifestivali Disainiöö korraldajalt, Eesti Disaini Maja juhilt Kirke Tatarilt, mida programm Baltimaade ühele suurimale disainifestivalile andis ja mida ürituse korraldamisel nüüd teisiti tehakse.



Kirke, miks otsustasite sündmuste välisturu võimekuse arenguprogrammi tulla?
Kutse osaleda saime Visionest Institute'i (Visit Estonia partner koolitusprogrammi elluviimisel) kaudu, mille juhti Anu-Mall Naaritsat pean väga tugevaks koolitajaks. See oli ka põhjus, miks kiire graafiku kõrvalt tegime otsuse kindlasti osaleda. Eesmärgiks oli koolituselt saada praktilisi teadmisi ja soovitusi festivali rahvusvahelise turundamise võimalustest.

Kuidas Disainiööl välispublikuga lood on?
Väliskülastajate arv on kasvanud orgaaniliselt. Ranget tegevuskava ja eesmärke meil pole olnud, ent näeme, et potentsiaal välispubliku kasvuks on suur. Disaininädalad on tugev tõmbenumber paljudes maailmalinnades. Loomulikult on sellel ka otsene mõju kohalikule ettevõtlusele ja majandusele.


Tugev rahvusvaheline programm toob alati kaasa ka välismaa publikut, olenevalt aastast ja temaatikast. Meil on külalisi olnud Itaaliast, USAst, Austriast, Soomest, Rootsist, Inglismaalt, Jaapanist, Hollandist, Belgiast, Hiinast, Singapurist, Lätist jne. Umbes 20% külastajatest on välismaalased. Lisaks on Disainiöö üritustega (näitused, konverentsid, disainimess jne) seotud igal aasta kuni 100 välismaa disainerit ja nemad on kindlasti festivali kõige paremad turundajad, olgu selleks siis postitus LinkedInis, Instagramis või Twitteris - hea elamus ja kogemus Eestist on see, mis paneb neid oma muljeid jagama. Seda me proovime ka iga hinna eest pakkuda.


Disainiööst on kujunenud üks olulisemaid kultuurisündmusi septembrikuus Tallinnas, seda on välja toonud ka National Geographic, Scan Magazine, The Baltic Guide, Visit Estonia jne.

Mis on väliskülastajani jõudmisel ja ta enda sündmusele saamisel kõige keerulisem?
Kui unistame väga suurelt ja räägime disainiteadlikust välismaalasest, kel on aega ja raha (nt USA kodanik), kuid ta ei tea, kuhu järgmiseks reisida, siis temani jõudmiseks on vaja sõbra soovitust või meedias vastavasisulist reklaami. Kuulume küll rahvusvahelistesse võrgustikesse ja meil on ligipääs olulistele kontaktidele, ent see kõik maksab. Ka heade suhete hoidmine maksab. Ehk siis vastus on väga lihtne: vaja oleks toetust, et tuua siia meedia- ja mõjuisikuid, sest ilma nendeta pole suurt läbimurret lihtne teha. Ja sealt saaks lumepall hakata veerema.

Oleme seni suunanud oma ressurssi ennekõike kvaliteetsesse sisusse ning loonud Disainiööle ja Eesti disainile rahvusvahelise maine ning tõsiseltvõetavuse disainerite kogukonnas ning meie kutse peale tullakse Tallinnasse nii Singapurist kui ka Seattle'ist. See on märkimisväärne tunnustus, et tippdisainerid on valmis siia tulema. Suured rikkad linnad kulutavad disaininädalatele sadu kordi suuremaid summasid ja võitlevad pingsalt tippude tähelepanu nimel, kuid sellest hoolimata on just Eesti suutnud neis huvi äratada. See tõestab, kui oluline edumeelsete linnade ja riikide jaoks on maine just disaini ja loomemajanduse ringkondades. 

Disainiturism on kultuuriturismi osana küll nišitoode, kuid pakett, mida konkreetsele turistile pakkuda, on meil konkurentsivõimeline, sest saavutusi disaini, kunsti ja innovatsiooni vallas, meil jagub.

Suuremat pilti vaadates ei teeks muidugi paha ka parem lennuühendus Euroopa ja maailmaga ning rohkem otselende.

Mis arenguprogrammi juures kõige kasulikum oli? Mida õppisite ja nüüd kasutate?
Hindan väga võimalust, et saime kokku tulla Eesti parimate festivalide korraldajatega. Jagasime oma rõõme ja muresid, see andis motivatsiooni, et minna edasi ja Eestist maailmakaardil suureks teha. Plaanime tulevikus teha rohkem festivalide vahelist koostööd. Nähes neid säravaid silmi ja entusiasmi, millega paljud on olematute eelarvetega imesid teinud, tuues siia kokku maailma tipptegijaid ja kõrgtasemel sisu, võin kindlalt väita, et efektiivseim kiirendi piirkonna või valdkonna arendamiseks oleks investeering kogukonna festivalidesse.

Praktilised koolitused viie erineva spetsialistiga ja kümme tundi tööd mentoriga andsid palju uut infot, kuidas lihtsate käepäraste vahenditega oma üritust internetis nähtavamaks teha, kuidas kasutada AI-tööriistu ning kuidas suhelda Läti meediaga. Kindlasti aitas koolitus selgemalt kirja panna järgmisi tegevusi välisturgudel ja hinnata riske. Kokkuvõttes saime juurde selgust ja motivatsiooni, kuidas seada realistlikke, saavutatavaid eesmärke.

Lisainfo SIIN!