RAHVUSVAHELINE KONVERENTS „ROHE-OLEMINE: WTF?*“
P R O G R A M M

NB! Registreeri end ning kindlusta koht konverentsil siin!

9.45 Kogunemine ja kohv

10.00 Ilona Gurjanova (EST) - Sissejuhatus
10.15 David Kusuma (USA) - Videotervitus ringmajandusest
10.25 John Thackara (UK) - "Sustainability you can touch"
11.00 Kai Realo (EST) - "Towards a more sustainable consumption"
11.30 Eray Sertaç Ersayin (TUR)   - "Circular Journey – from the idea to the final product or system"

12.00 Lõuna

13.00 Paula Nerlich (UK) - "Living Materiality: towards transitory living materials in circular systems"
13.30 Sergio Dávila Urrutia (MEX) - "A New Generation of Biodesigners"
14.00 Reet Aus (EST) - "Design of the Universe"
14.30 Kärt Ojavee (EST) - "Material affairs"

15.00 Paneel (juhib Päivi Tahkokallio)
16.00 Konverentsi lõpp

__________________________________



Ilona Gurjanova
on Disainiöö festivali asutaja, Eesti Disainerite Liidu president, disainer ning kuraator, kes teeb konverentsile sissejuhatuse.



David Kusuma on Maailma Disainiorganisatsiooni (WDO) president ning tootejuhtimise ja -innovatsiooni vanemasepresident Oregon Toolis. Tema eesmärk on täiustada tooteinnovatsiooni, arendades uusi tehnoloogiaid ja materjale, et luua läbimurdelisi lahendusi.

Kusuma peamiste strateegiliste uurimisvaldkondade hulka kuuluvad uute materjalide väljatöötamine, toiduaineteadus, toiduvalmistamise tehnoloogiaid, uudne säilitamine, nutikad andurid ja puhta vee tehnoloogia.



Autor, kuraator ja professor John Thackara kureeris hinnatud Doors of Perception konverentsi 20 aastat - algul Amsterdamis, hiljem India erinevates paikades. Ta on olnud komissariks UK sotsiaalse innovatsiooni biennaalil Dott 07, Prantsusmaa disainibiennaalil City Eco Lab ja 2019. aasta Urban-Rural ekspositsioonil Shanghais. Thackara on külalisprofessor Tongji ülikoolis Shanghais, Polimis Milanos ja SVA's New Yorgis ning vanemteadur Londoni Royal College of Art'is.

Johni kõne kannab pealkirja KÄEGAKATSUTAV JÄTKUSUUTLIKKUS: rohestrateegia ja kliimapoliitika tasandil toimub näiliselt palju – ent kui otseselt puudutavad need algatused inimesi nende igapäevatöös ning -elus?

Suurem osa praegusaja töötajatest – nii kontorites kui ka kaugtööl – soovivad osaleda tegevustes, millel on positiivne mõju nende kohalikule keskkonnale ja kogukonnale. Ning just disainerid on need, kes on ettevalmistatud loomaks mõtete ja tegevuste vahel ühenduskohti.

Mis on asja hea külg? Võimalused on kõikjal meie ümber. Thackara kirjeldabki ettekandes ettevõtteid, mis tänu disainile haljastavad tänavaid oma kontorite ümbruses; rajavad koos kohalike talunikega biosööklaid; istutavad kasutuseta maale mikrometsi; toovad kadunud jõed taas päevavalgele; aitavad oma linnal muutuda rahvuspargiks – ja palju muudki.



Kai Realo on pikaajalise kogemusega tippjuht, kes alates 2021. aasta suvest töötab keskkonnaettevõttes Ragn-Sells juhatuse esimehena. Enne seda töötas Kai 16 aastat Statoilis/Circle K-s, neist viimased 9 aastat ettevõtte peadirektorina.

Karjääripöörde jaekaubandusest keskkonnateemadesse tingis soov edendada rohepööret ning panustada jätkusuutlikumatesse toimimisviisidesse. Kai on ka Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ning kuulub ELRONi nõukogusse. 2018. aastal valiti Kai Äripäeva juhtimiskonverentsil Eesti parimaks juhiks.


TEEL JÄTKUSUUTLIKUMA TARBIMISE POOLE: Disainiöö rahvusvahelisel konverentsil kõneleb Kai ringmajandusest ja tarbimisharjumustest, ehk kuidas rahuldada inimeste vajadust isikupärasuse ja personaliseerituse järgi väheste vahendite ja uute tehnoloogiate abil.




Eray Sertaç Ersayin, Maailma Disainiorganisatsiooni (WDO) juhatuse liige, Türgi tööstusdisainerite ühingu president, on kogenud disainispetsialist, kes on juhtinud disainialgatusi kogu maailmas, sealhulgas erinevates tööstusharudes, mittetulundusühingutes, seltsides ja riiklikes valitsusprojektides. Viimase 14 aasta jooksul on ta korraldanud mitmeid rahvusvahelisi disainiüritusi, nagu Design Turkey ja välja töötanud disaini hindamissüsteeme Türgi majandusministeeriumile.

Ta on süvitsi tegelenud disainerite valitsuse ja tööstusega lõimimisega. Need koostööd loovad teadlikkust säästva arengu eesmärkidest erinevates sektorites, lähenedes tootmisele ja tarbimisele erinevates sektorites vastutustundlikul viisil. Ersayin usub, et taolist teadmist ja jõudu, mis on meie planeedi jaoks ülioluline, tuleb hinnata.

Eray ettekanne RINGNE TEEKOND – IDEEST LÕPPTOOTE VÕI SÜSTEEMINI rõhutab, et on oluline rääkida väärtusest ja mõjust, mida disain meie tööle ja igapäevaelule lisab ja teekonnast ideest lõpptooteni või süsteemini - nn ringteekonnast -, mis on kavandatud kindlaksmääratud strateegiatega.

Kui käsitleda ringmajandust ringstrateegiana, on palju, millest rääkida, alates materjalidest ja tehnoloogiatest, klientidest, organisatsiooniskeemidest ning hierarhiavabadest eesmärgipõhistest koostöödest. Lisaks sellele arutleb Eray, jagades kogemusi WDO tegevustest, ettekandes ka disaini, kire ja väärtuste koosmõjust,.



Paula Nerlich on disainer ja avastaja. Oma materjaliuuringutega soovib ta toetada toidujäätmete likvideerimist, luues toiduainetööstuse ülejäägist ringsaid biomaterjale. Materjalidisaneri ja Circular Home Labi kaasasutajana edendab ta oma praktikas diskursust ümbermõtestamaks jäätmemajandust, toiduainetööstust ja kogukonda.

Paula on Ehituskeskkonna Biotehnoloogia Keskuses (HBBE) projekti The Living Textile Interface Group, mida juhib dr Jane Scott, doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Heaolu materiaalsus: Eluskangad kui liidesed tehiskeskkonna heaolu tõstmiseks“. Programmiga "Bio-Futures for Transplanetary Habitats" (BFfTH) viivad disainiuuringud Paula suisa planeedilt eemale ja koostööprojektis "Inimese ja bakterite ühenduslülid" uurib Paula, kuidas saaksime kujundada inimlike ja mitteinimlike vahelist koostoimet igapäevases ehitatud ruumis. keskendudes vastastikustele sümbiootsetele olemisviisidele.

ELUSAINELISUS: ÜLEMINEK SIIRDELISTE ELUSMATERJALIDE SUUNAS RINGSÜSTEEMIDES: Paula Nerlich arutleb uute viiside üle, kuidas materiaalselt mõelda. Ta uurib võimalusi, kuidas saaksime ümber mõelda meid ümbritseva materiaalse maailma ja liikuda jätkusuutlikuma ja tervislikuma materjalimaastiku poole kahel viisil: 1) jagada avatud juurdepääsuga DIY materjalide valmistamise oskusi kui tööriista, mis annab üksikisikutele, kogukondadele ja disainispetsialistidele võimaluse uurida ringmõtlemise võimalikke rakendusi ja võimalusi tulevikus; 2) näha elavate ringsate materjalide kasvu kui loomise tulevikku. Sukeldume elusmaterjalide maailma, millel on bioloogiliste süsteemide tunnused: isepaljunemine, iseregulatsioon, isetervenemine, reageerimisvõime keskkonnale ja enesesäästlikkus.



Sergio Dávila Urrutia on disainer, kes on veendunud, et disainil võib olla positiivne mõju meie ühiskonna järgmise taseme arengule. Ta õppis bakalaureuseõppes Mehhikos ja sai magistrikraadi Soomes ja Hollandis. Tema töid on eksponeeritud Milanos Salone del Mobile'is, Helsingi ja Amsterdami (Platform21) disainimuuseumides , Bienal de Diseno näitusel Mehhikos ja Hollandi disaininädalal Eindhovenis. Alates 2008. aastast on ta juhtinud stuudiot "Vivencia Design", kus ta keskendub projektidele, mis hõlmavad uusi tehnoloogiaid ja kogemusdisaini. Tema tööd on ulatunud lavakujundustest kaasaegse kunstini.

Alates 2014. aastast on Urrutia olnud juhtivteadur México Metropolitani Ülikoolis ning tema uurimishuvid keskenduvad sotsiaalsele aktiveerimisele ja üleminekudisainile. Aastatel 2017–2021 koordineeris ta tööstusdisaini BA õppekava uuendamist, võideldes kogu programmile välja esimese rahvusvahelise sertifikaadi. Alates 2021. aastast vastutab ta arhitektuuri- ja disainiteaduskonna välissidemete eest.

BIODISAINERITE UUS PÕLVKOND: Sergio esitleb uurimuslikku kogemust, mille eesmärk on kujundada ümber biodisaini mõiste, et soodustada tulevaste tööstusdisainerite väljaõpet ja parandada biotehnoloogia abil disainiprotsessi. Akadeemilises maailmas kuuleme sageli biodisaini ja bioonika mõisteid, mis näitavad bioloogiliste põhimõtete rakendamist. Vähe on aga arutatud biotehnoloogiat ennast ja selle mõju iseäranis biodisainile ja disainile üldisemas mõttes.

Sellega seoses tekib küsimus: Milline on see arusaam biodisainist, mis peaks tänapäeval levima? Vastamiseks viidi läbi metoodiline töö, mis võimaldab uurida biotehnoloogia ja biodisaini seoseid läbi teoreetilise õppetöö ning mitmete tööstusdisaini eriala tudengite lõputöö väljatöötamise. Saadud tulemused illustreerivad biodisaini alternatiivset perspektiivi, mis ei pruugi olla taandatud kõigest biomaterjali tööriistaks, vaid mis võib vastupidi kujutada endast ideed sotsiaaltehniliseks süsteemiks, mis mõjutab kasutajat, kogukonda või isegi kogu ühiskonda.


Foto: Rui Camilo

Reet Aus on doktorikraadiga eesti moedisainer ning keskkonnaaktivist, loomupärane mässaja, kes on loonud kaubamärgid REET AUS COLLECTION® ning THE UPSHIRT®. Aus on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur, juhtides Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Laboris ringdisaini uurimissuunda. Ta on moe tööstusliku ümbertöötlemise alal teerajaja: oma välja töötatud UPMADE® sertifikaadiga annab ta oma teadmisi kaubamärkidele ja tehastele edasi.

Reet Ausi missiooniks on vähendada maailma ühe saastavama äri – moetööstuse – ökoloogilist jalajälge läbi tööstusliku taaskasutamise. See tähendab, et rõivaid valmistatakse tootmiseelsetest jääkkangastest, tootmata lisakangast, mis muudabki Ausi riided süsinikuneutraalseks. Lisaks, kuna kasutatav kangas on töötlemata, siis jälgitakse, et kangajäägid ei sisaldaks kahjulikke kemikaale, et tootmine on sotsiaalselt vastutustundlik, vastaks tööohutuse nõuetele ega kasutaks lapstööjõudu. See radikaalselt säästlik uus tootmismudel põhinebki teaduslikul metoodikal nimega UPMADE®.


UNIVERSUMI DISAIN: "Me tunneme, et vajame moekat mantlit, teatud brändi teksaseid, terava ninaga kingi. Aga kas see on tõesti nii? Me kas tahame asju, mis on olemas või meil on ettekujutus sellest, milleta me ei saa hakkama. Ja mis juhtub, kui astume sellest asjade maailmast korraks välja? Kuidas universum iseend kujundab? Mida me tegelikult vajame? Ja kuidas võiksid asjad meieni jõuda? Mis on tähtsam, kas kinga kuju või see, kuidas ta on meie elus materialiseerunud?"




Kärt Ojavee, PhD, töö on keskendunud tekstiilide ja materjalide tulevikukontseptsioonidele, talle meeldib katsetada uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste tekstiilitehnikatega, testides mõlema eriala piire. Ta on materjalide disaini- ja arendusstuudio Studio Aine asutajaliige, mille uurimistöö keskendub keskkonnatundlikele materjalidele, materjaliteadlikkusele ja valdkonnaülesele võrgustikule. Stuudio Aine on katsetanud kasvatada erinevaid materjale kasutades selleks mikroorganisme, tööstusjääke ja erinevaid biojäätmeid.

Ojavee juhib biopõhiste materjalide uurimissuunda Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Laboris DiMa. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad rahvusvahelise näituse „Seaweed Ceremony“ kureerimine, grupinäitused „Söödav“ TAB 2022 ja „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad" Adamson-Ericu muuseumis; installatsioonid x Shezad Dawood; „Leviaatan: Paljassaare peatükk" Kai kunstikeskuses ja tekstiiliinstallatsioon Save As" koos Johanna Ulfsakiga Espoo moodsa kunsti muuseumis.

MATERIAALSED JUHTUMID: Stuudio Aine ja Eesti Kunstiakadeemia DiMa labori materjaliuuringute juhtumianalüüside kaudu on ettekande fookuses kohalike materjalide seosed. Ojavee piilub küsimustesse, mis on seotud allikate, väärtuse, narratiivide ja sellega, kuidas disainiuuringud, mis johtuvad praktikast, saaksid muuta seda, kuidas me tajume ümbritsevaid materjale.



Päivi Tahkokallio on disainer, ettevõtja ning nõunik Ornamo juhatuses. Disainiööl on Päivi lisaks paneeli läbiviimisele ka BRUNO žürii esimees. Tahkokallio oli BEDA (The Bureau of European Design Associations) president aastatel 2019-21.